Maaamehed istuvad põlluääres ja söövad lõunat kui näevad, et eemalt tuleb selline rikka välimusega mees.
Kui mees nendeni jõuab kergitab ta viisakalt kübarat ja palub luba istuda meeste seltskonda. Mehed on nõus ja võõras istubki nende seltskonda. Esimene maakas siis küsima, et kuda selline linna mees nedekanti sattunud? Mees vastab siis et tegelikult polegi ta linnast ja alles pool aastat tagasi rügas ta isegi põllul. Maakad siis küsima, et kuda ta siis nii rikkaks sai? Mees vastu, et ükspäev tema oma põllul kaevates leidnud potitäie vene kuld rublasid ja sealt see rikkus pärinebki. Mehed pärima, et kus tal see imede põld siis on? Mees lubas seda neile näidata kui nad kaasa tulevad. Maakad siis päri ja mindigi põldu vaatama. Seisavad põllu ääres, põld on sul suuur ja lai ütleb üks. Ainult kündmatta ütleb teine. Oled sa kindel, et siin rohkem kulda pole küsib kolmas? Mees pistab siis käed püksitasku ja ütleb et hommikul tundub et justkui läigiks miskit põllult vastu. Maakad kohe siis küsima, et kust poolt läigib. Mees näitab neile ja ütleb, et kui nad tahavad siis võivad ju proovida, et äkki leiavad ka nemad omale kulda muidugi kui nad leidma peaks siis tuleb mehele endale ka muidugi väike vaheltkasu. Mehed päri ja hakkvad siis keset põldu kaevama aga põld on kõva ja labidaga sujub töö aeglaselt. Mees siis ütleb, et võtke ja käige põld korra adraga üle siis on kergem kaevata. Maakad nõus ja künnavadki siis põllu üle. Päev jõuab õhtusse ja keegi pole midagi leidnud. Mees annab siis meestele süüa ja saadab koju, ning läheb siis omakoju naise juurde. Naine siis kohe küsima, et kuda päev läks ja kas ta krants pole jälle lillegi liigutanud et põld küntud saaks. Mees vastu, et tema on rätsep tema asi pole põldu künda... aga põld on siiski küntud....