Stagnaajal sai üks perekond Ameerikast paki, kus oli pakk küpsiseid ilusate looma piltidega, kohvi, kommikott ja üks topsik mingi puruga. Pereisa jagas paki ilusti ära: poiss sai küpsised, tütar kommid, naine kohvi ja ise lausus rõõmsalt:
„Kuna mina armastan teravaid toite jätan maitseaine purgi omale.“
Kuu aega hiljem jõudis järgi ka kiri, mis käis paki juurde, seal seisis:
„Tere kallid sugulased NSVL-s, saadame teile pühadeks kohvi ja kommi, koerale paki küpsiseid ja see urn matke maha, see on vanatädi Maali tuhk, ta tahtis kodumulda saada.“