Seisab lambakarjus, dzigitt, mägede poeg, kalju otsas ja vahib uhkel ilmel kaugusse. Kutsub siis naaberküla karjuse enda juurde:
„Kas seal, orus, halli laiku näed, vennas? See on minu kishlak! Sa vaata edasi- musta punkti näed? See on minu maja!“
Siis ulatades kollegile binokli, sõnab:
„Aga vaata, vennas, näed, kuis seal majas viis meest üht naist kepivad?“
„Näen.“
„See on minu naine! (Taob uhkusega vastu rinda) Seal kepivad. Siia ei julge tulla- mind kardavad!“