Õnnis nõuk. aeg. Noored mehepojad arstlikus komisjonis enne armeessse astumist. Kõigile esitatakse teravmeelne aritmeetiline küsimus:
„Kui palju on kaks korda kaks?“
Vastuseid tuleb seinast-seina. Komisjoni liikmed ilguvad ja mõnitavad valesti vastanuid. Ette tuleb karvane mägede poeg, sädemeid mustadest silmadest heites.
„Noh, dzhigitt, palju on kaks korda kaks?“
„Seitse,“ vastab nooruk kumedalt.
„Ehh, jopp tvaju...“ hakkavad komisjoni liikmed lärmama.
Mägede poja käsi vajub pikale kindzhallile... Komisjon vakatab.
„Nojah, nii ta kuskil umbes ongi, vahel seitse, siis jälle kaheksa,“ ütleb komisjoni esimees vaiksel väriseval häälel.
„Kui palju on kaks korda kaks?“
Vastuseid tuleb seinast-seina. Komisjoni liikmed ilguvad ja mõnitavad valesti vastanuid. Ette tuleb karvane mägede poeg, sädemeid mustadest silmadest heites.
„Noh, dzhigitt, palju on kaks korda kaks?“
„Seitse,“ vastab nooruk kumedalt.
„Ehh, jopp tvaju...“ hakkavad komisjoni liikmed lärmama.
Mägede poja käsi vajub pikale kindzhallile... Komisjon vakatab.
„Nojah, nii ta kuskil umbes ongi, vahel seitse, siis jälle kaheksa,“ ütleb komisjoni esimees vaiksel väriseval häälel.