Sattus seersant üksikule saarele ja viskas ennast palmi alla pikali, kus magama jäi. Sel ajal tuli palmi juurde ahv, kes vaatas puu otsas kasvavaid kookospähkleid. Ahv raputas palmi, kuid ükski kookospähkel alla ei kukkunud. Ahv istus maha, mõtles mõne minuti. Siis otsis paraja kaika, viskas sellega paar kookospähklit alla ja jalutas nendega minema.
Seersant ärkas mõne tunni pärast ja tundis, et tal on kõht tühi. Vaatab üles, näeb kookospähleid ja asub palmi raputama. Selle peale aga ükski kookospähkel alla ei kuku. Tema sisemine hääl sekkub asjasse ja ütleb:
„Istu maha ja mõtle.“
„Mis siin mõelda!“ käratab seersant oma sisemisele häälele. „Siin on tarvis raputada!“