Mees on kirikus pihil:
„Isa, ma olen patune, sest mind jälitab kogu aeg üks ja sama mõte: Ma pean oma naist petma!“
„Mu poeg,“ vastab pihiisa. „Kui inimene on patune ja tunnistab seda, siis saab ta ka oma patud andeks. Niisiis sinult mu poeg, olgu 100 krooni kiriku heaks... ja 500 krooni läheb tüdrukule!“