Nutune noorsõdur tuleb veltveebli juurde:
„Härra veltveebel, öelge midagi...“
„Valvel!“
„Ei, ei. Öelge midagi ilusat ja õrna, hinge jaoks.“
„Noh, olgu. Vabalt!“
„Härra veltveebel, öelge midagi...“
„Valvel!“
„Ei, ei. Öelge midagi ilusat ja õrna, hinge jaoks.“
„Noh, olgu. Vabalt!“