Hotellikülastaja tuleb hommikul söögisaali.
„Mul on väga kahju,“ teatab kelner, „aga kohvi enam pole.“
„See ei pane mind põrmugi imestama,“ vastab külastaja, „sest ta muutus teil ju päev-päevalt järjest lahjemaks.“
„Mul on väga kahju,“ teatab kelner, „aga kohvi enam pole.“
„See ei pane mind põrmugi imestama,“ vastab külastaja, „sest ta muutus teil ju päev-päevalt järjest lahjemaks.“