Teeb Savisorts oma jeebiga Munamäe jalamil topelt triipe. Äkki näeb tipus Kalevipoega seismas. Mõtleb-jälle ML ette jõudnud. Rallib siis mäkke ja küsib: mis vaatab Kalevite poega?
Kalevite poega vastab eestlasliku meelerahuga:
„Vaatan, kus hea elada on.“
Seepeale Savisorts heldib ja kukub filosofeerima:
„Hea on seal, kus meid pole!“
Kalevite poega hoiab pilku kaugustes ja vastab stoilise rahuga:
„Ma vaatangi, kus Kesikuid poleks!“