Hilja õhtul tuleb inglane ühte Pariisi hotelli tuba küsima.
„Vabandage, monsieur, kahjuks on meil kõik toad kinni,“ ütleb portjee. „Tõsi küll, on üks katusekamber, aga see on pime ja ebamugav.“
Inglane ei taha tänavale jääda ja otsustab selles katusekambris ööbida. Hommikul küsib portjee, kuidas tal öö möödus.
„Oo, see oli tõeliselt suurepärane!“
„Palun tuhat korda vabandust, monsieur, aga ma unustasin teile öelda, et selles numbris lamab ka üks surnud prantslanna...“
„Kas tõesti?! Ja mina arvasin, et see on elus inglanna!“
„Vabandage, monsieur, kahjuks on meil kõik toad kinni,“ ütleb portjee. „Tõsi küll, on üks katusekamber, aga see on pime ja ebamugav.“
Inglane ei taha tänavale jääda ja otsustab selles katusekambris ööbida. Hommikul küsib portjee, kuidas tal öö möödus.
„Oo, see oli tõeliselt suurepärane!“
„Palun tuhat korda vabandust, monsieur, aga ma unustasin teile öelda, et selles numbris lamab ka üks surnud prantslanna...“
„Kas tõesti?! Ja mina arvasin, et see on elus inglanna!“