Härra Müller kalastab terve päeva, kuid ei saa kalapoegagi kätte. Tema kõrval õngitsev mees aga tõmbab välja ahvena ahvena järel.
„Mis sööta teie kasutate?“ tunneb Müller huvi.
„Seda et,“ kohmetub õnneseen pisut, „ma olen kurguarst ja olen tähele pannud, et kurgumandlitega näkkab kõige paremini.“
Ka järgmisel ei päeval ei ole Mülleril õnne. Taas kõnetab ta ühte naabrit, kelle ees lebab terve kalakuhi:
„Millega püüate?“
„Teate, ma olen kirurg ja tundub, et pimesooletükikesed maitsevad kaladele kõige rohkem,“ vastab mees.
Kolmandal päeval kordub sama lugu. Müller läheb jälle ühe õngemehe juurde, kes on kogu päeva kalu välja tõmmanud, ja ütleb:
„Laske ma arvan – te olete elukutselt kirurg!“
„Ei, miks kirurg,“ vastab mees. „Ma olen kohaliku juudi kogukonna rabi.“