Nataša Rostova porutšik Rževskile:
„Porutšik, mängime õige äraarvamismängu.“
„Kuidas see veel käib?“
„See on lihtne. Noh, näiteks ütlen ma teile “Porutšik, suudelge mu k...„ ja teie peate ära arvama ja mu kätt suudlema.“
„Aa, sain aru.“
„Siis palun, porutšik, teie kord.“
„Nataša, võtke mu riistast kahe k...ga...“