Härra Müller on harjunud tänavanurgal kerjavast sõjainvaliidist möödudes talle krooni viskama. Ühel hommikul tänavanurgale lähenedes märkab ta, et selle paiga on üle võtnud teine kerjus.
„Kuhu jäi invaliid, kes siin enne kerjas?“ küsib ta uuelt kerjuselt.
„Tema ettevõte läks pankrotti ja ma sain tema koha oksjonil endale.“
„Kuhu jäi invaliid, kes siin enne kerjas?“ küsib ta uuelt kerjuselt.
„Tema ettevõte läks pankrotti ja ma sain tema koha oksjonil endale.“