Kaks kuulsat Vene sõja veterani, Tšapajev ja Petka, ratsutavad mägedes, kuni jõuavad väikese muldonni juurde. Astuvad siis sisse ja paluvad perenaiselt öömaja. Perenaine ütleb, et seadke ennast aga sisse ja jääge magama. Eks siis nii nad teevadki, aga äkitselt ärkab Tšapajev öösel üles ja tunneb, et tagumikus on ilge valu. Mõtleb siis, et Petka on jälle ahistamisega tegelenud ja on väga vihane. Läheb selle peale õue, võtab põõsast koerakondi ja lööb selle Petkale tagumikku kinni. Järgmine hommik tuleb Petka suure õhinaga: „Tšapajev, Tšapajev, sa ei kujuta ette mis öösel oli. Ärkan üles ja tunnen äkki, et õudne sitahäda on peal. Lähen siis välja – situn, situn ja mida ma näen: selgroog tahtis välja tulla! Hädaga toppisin tagasi.“