Kirsad jalast võtnud Petka ja Tshapai peesitavad päiksepaisetel.
„Mnjaa,“ arutab Petka. „Sinu sokid, Vassili Ivanovits, on tunduvalt mustemad, kui minu omad!“
„Oh pojake, nu leidsid ka mille üle imestada! Ma olen ju sust tunduvalt vanem!“
„Mnjaa,“ arutab Petka. „Sinu sokid, Vassili Ivanovits, on tunduvalt mustemad, kui minu omad!“
„Oh pojake, nu leidsid ka mille üle imestada! Ma olen ju sust tunduvalt vanem!“