Nõukogude aeg. Kõnnib vanamutike mööda tänavat, näeb pikka järjekorda. Järjekorras seisavad prostituudid, keda arvele võetakse. Mutike arvab, et jagatakse head-paremat. Küsib siis järjekorrast viimase käest, et mida antakse. Prost mõtleb muti üle veidi nalja vista ja ütleb- suhkrut! Mutike jääb rõõmuga järjekorda. Jõuab siis lõpuks järjekord temani. Arvelevõtja vaaab imestunult vanamutti ja küsib siis:
„Aga sul pole ju enam hambaidki?“
„Sellest pole midagi,“ vastab vanamutt. „Ma imen...“