Petka on Vassili Ivanõtši jõest uppumast päästnud ja teeb nüüd talle käsi rinnale surudes ja seejärel sirutades kunstlikku hingamist. Vett aga muudkui tuleb Vassili Ivanõtši suust. Möödasõitev kasaka eskadrill peatub ja vaatab pealt. Lõpuks ei pea ataman vastu:
„Seda et... tagumiku võiksid veest välja tõmmata, muidu pumpad viimati jõe tühjaks.“