Mees istub Estonias ja kuulab ooperit. Äkki märkab ta ühes loožis koera, kes hingestatud pilgul muusikat kuulab. Äärmiselt üllatunud mees otsib pärast etendust üles lavastaja:
„Vabandage, ma nägin ennist loožis ühte koera...“
„Jah, härra, see on minu koer,“ vastab lavastaja.
„Ah nii! Ma poleks osanud arvatagi, et ooper võib ühele koerale niivõrd meeldida.“
„Ma poleks seda ise ka oodanud, kuna libreto, mille ta läbi luges, talle küll erilist muljet ei jätnud.“