Petka ja Tshpaajev põgenevad jälle valgete eest. Mõtlevad, et kuhu ennast peita. No peidavad siis ennast kaevu. Tulevad siis valged ja otsivad ümbruskonna läbi. Üks loll valge satub aga kaevu juurde. Vaatab siis sisse – midagi ei näe. Karjub:
„ON SIIN KEEGI...“
Vastu kajab: „ON SIIN KEEGI...ON SIIN KEEGI ... on siiin keegi...“
Karjub siis veel: „VISKAN GRANAADI...“
„POLE VAJA...POLE VAJA ... POLE VAJA... pole vaja...“