Tshpajevil on kõva naljatuju ja otsustab veitsa vempu visata. Värvib siis oma kabinetis tabureti ära, et kui Petka tuleb, siis palub tal sellel istuda. Noh, Petka tulebki. Tshpajev juba hirnub suu ammuli. Hakkab siis Petka rääkima:
„Kuule Tshapajev kui...“
Tshapajev aga kohe:
„Enne istu maha, siis raagi mis mureks,“ ise laginal itsitades.
Räägib siis Petka:
„Kuule Tshapajev, kui ma õppustel olin, said mu püksid märjaks ja ma võtsin sinu omad, ega sa ei pahanda?“