Lenin ja Krupskaja on kospiratiivkorteris. Vaatab Lenin Krupskajat ja ütleb:
„Nadezhda Konstantinovna, võtke ennast riidest lahti.“
Hakkab Krupskaja midagi vastu rääkima, Lenin ütleb:
„See ei ole soov ega palve, see on käsk.“
Võtabki Krupskaja riided seljast ära. Leninil uus soov – ronige mulle kukile. Sama lugu, räägib Krupskaja vastu mis räägib, lõpuks ronibki Leninile kukile. Leninil kohe uus tahtmine – istuge talle pähe. Krupsjaka ei vaidle isegi enam vastu mitte, istub pähe. Lenin tõuseb püsti, läheb tuikudes peegli juurde, vaatab ennast ja ütleb – võite maha ronida, ma tahtsin ainult näha, kuidas mulle tukad sobivad.
„Nadezhda Konstantinovna, võtke ennast riidest lahti.“
Hakkab Krupskaja midagi vastu rääkima, Lenin ütleb:
„See ei ole soov ega palve, see on käsk.“
Võtabki Krupskaja riided seljast ära. Leninil uus soov – ronige mulle kukile. Sama lugu, räägib Krupskaja vastu mis räägib, lõpuks ronibki Leninile kukile. Leninil kohe uus tahtmine – istuge talle pähe. Krupsjaka ei vaidle isegi enam vastu mitte, istub pähe. Lenin tõuseb püsti, läheb tuikudes peegli juurde, vaatab ennast ja ütleb – võite maha ronida, ma tahtsin ainult näha, kuidas mulle tukad sobivad.