Petka ja Tshapajev on kõrbes asumisel, meestel hakkab igav ja nad otsustavad luua kaameli paranduse. Mõeldud tehtud. Mehed viskavad liiva sisse augu ja jäävad kliente ootama...ei olegi vaja kaua ootata. Tuleb üks omoon ja ajab kaamelit enda ees. Petka jookseb vastu ja uurib, mis loomal viga.
„Ei taha edasi liikuda,“ vastab omoon.
„Väike viga! Aja loom augu peale!“ praalib Petka. Ajabki mees oma kaamli augule, Petka hüppab ka auku ja hüüab: „Kaks kilost haamrit!“
Saab siis haamrid, võtab natuke hoogu...ja lajatab kaamli kellad haamrite vahele...kaamel on läinud nagu tinavile, ainult tolmupilv jääb järele.
Omoon hüppab püsti ja tänab meistrimehi, tehes kummardusi ette ja tahapoole järsku aga vajub jälle isukile ja hakkab hädaldama, et kuidas ta nüüd oma loomakese kätte saab?
„Roni augu peale...“ ütleb Tshapajev peale mõningast mõtlemist.