Kaks vana joovad viina ja arutavad, et kumma naine on ikka koledam. Esimene kurdab, et tema naine on tõsiselt kole – silmad kõõrdi, hambad nagu rehapulgad, kosmosemutirinnad, räme hais pidevalt, korra aastas hõõrub ennast liivaga, kärbsed lendavad pidevalt... jne.
Teine ütleb sellepeale, et see on köömes ja lubab esimesele oma naist kohe näidata. Lähevad siis majja, kõige tagumisse tuppa. Vana tirib ära klaveri, siis vaiba, jõuab luugini ja karjub pimedusse:
„Kuule peletis, nobdasti välja!“
Hääl pimedusest:
„Kas tõmban kartulikoti ka pähe?“
„Ega ma sind praegu nikkuma ei hakka, lihtsalt külalised tulid...“
Teine ütleb sellepeale, et see on köömes ja lubab esimesele oma naist kohe näidata. Lähevad siis majja, kõige tagumisse tuppa. Vana tirib ära klaveri, siis vaiba, jõuab luugini ja karjub pimedusse:
„Kuule peletis, nobdasti välja!“
Hääl pimedusest:
„Kas tõmban kartulikoti ka pähe?“
„Ega ma sind praegu nikkuma ei hakka, lihtsalt külalised tulid...“