Mööda mägiteed sõidab suure kiirusega alla rahvast puupüsti täis buss. Aeg-ajalt ilmnevad bussijuhil lämbumise tundemärgid. Ta laseb roolist lahti, haarab endal kõrist ja kähiseb. Buss hakkab ühest teeäärest teise vänderdama, kuid iga kord hüppab esiistmelt püsti keegi naine ja hakkab bussijuhti vihmavarjuga taguma. See tundub bussijuhi olemise pisut paremaks tegevat. Seda juhtub õige mitu korda. Lõpuks jõuab buss sihtkohta ja hirmunud reisijad komberdavad värisevail jalgel välja. Üks reisijaist astub bussijuhi juurde:
„Ma olen arst... Ma nägin, et teil on probleeme hingamisega... Võibolla saan ma teid aidata... “
„Jama!“ hüüab bussijuht lõbusalt. „See naine, kes kohe mu taga istus, on mu naaber. Tema mees poos end eile üles ja ma lihtsalt õrritasin teda pisut!“