Narkomaan käib mööda tänavat, väike roosa elevant süles.
„Ma olen väsinud su süles kõikumast! Pane mind maha!“ ütleb roosa elevant.
Narkomaan paneb roosa elevandi maha. Kõnnivad kõrvuti. Mõne aja pärast hakkab roosa elevant jälle vigisema:
„Mul on jalad väsinud! Võta mind sülle!“
Narkomaan teeb, mis kästud. Kõnnivad.
„Mul on külm!“ vingub roosa elevant.
Narkomaan võtab mütsi peast ja asetab roosa elevandi hellalt mütsi sisse. Ei möödu paari minutitki, kui mütsi seest kostub:
„Mul on palav! Ma haudun siin ära!“
„Püha jumal!“ ahastab narkomaan. „Kas see kaif ei lähegi kunagi üle?“