Õhtul siis kui aknad härmas,
keegi ukse taga lärmas.
Kolistas ja katsus uksi,
karjus nii et situ püksi.
Trussikutes hapu näoga,
voodi soe ja tähtsa näoga,
tagant toast siis tuli issi.
Käigult laadis jahipüssi,
käigult sihtis, käigult lasi,
ukse pihta tina pani.
Ja siis auguline haavleist,
suitsev, tahmane ja kaame,
jalgel tuikus ukse taga,
ennäe imet-JÕULUVANA!