Talv. Arnold Rüütel jalutab Kadrioru tiigi kaldal, libiseb ja kukub läbi jää vette. Veel enne, kui turvamehed talle appi jõuavad, aitavad presidendi jääaugust välja kolm poisikest, kes tiigi peal kala püüdsid.
„Suur aitäh teile, poisid!“ ütleb Rüütel. „Tänutäheks täidan ma igaühel ühe soovi!“
„Mina tahan koos perega Georg Otsa SPA-sse puhkama!“ ütleb esimene poiss.
„Pole probleemi. Ma lasen su pere oma ametiautoga Saaremaale viia,“ lubab Rüütel.
„Mina tahan endale kõige uhkemat lumelauda, mis Eestis müügil on!“ teatab teine.
„Arvesta, et see on sul juba käes, koos minu ja Ingridi autogrammiga.“
„Aga mina tahan endale mootoriga ratastooli, kuhu oleks sisse ehitatud televiisor!“ palub kolmas.
„Aga milleks sulle ratastool, väikemees?“ imestab Rüütel. „Sa pole ju invaliid!“
„Aga minust saab invaliid, onu president, kui mu isa teada saab, kelle ma päästsin!“
„Suur aitäh teile, poisid!“ ütleb Rüütel. „Tänutäheks täidan ma igaühel ühe soovi!“
„Mina tahan koos perega Georg Otsa SPA-sse puhkama!“ ütleb esimene poiss.
„Pole probleemi. Ma lasen su pere oma ametiautoga Saaremaale viia,“ lubab Rüütel.
„Mina tahan endale kõige uhkemat lumelauda, mis Eestis müügil on!“ teatab teine.
„Arvesta, et see on sul juba käes, koos minu ja Ingridi autogrammiga.“
„Aga mina tahan endale mootoriga ratastooli, kuhu oleks sisse ehitatud televiisor!“ palub kolmas.
„Aga milleks sulle ratastool, väikemees?“ imestab Rüütel. „Sa pole ju invaliid!“
„Aga minust saab invaliid, onu president, kui mu isa teada saab, kelle ma päästsin!“