70-aastane mees läheb arsti juurde ja ütleb, et ta tahaks hakata spermapangas doonoriks. Arst vaatab küll, et veidi vana võitu, aga kui jõudu on, miks mitte. Annab vanamehele klaaspurgi: „Too siia sisse homseks proov, siis vaatame.“ Järgmisel päeval tuleb vanamees arsti juurde tagasi ja paneb purgi laua peale. Aga purk on täpselt samasugune puhas ja tühi nagu eelmisel päeval saaduna. „Mis juhtus?“ küsib arst.
„No, läksin siis eile selle purgiga koju ja tahtsin proovida. Kõigepealt proovisin parema käega, aga ei midagi, siis vasaku käega ja ikka ei midagi. Kutsusin naise appi. Tema proovis vasaku käega, siis parema käega – ei saa. Proovis siis suuga, algul proteesidega, pärast ilma proteesideta. Võimatu! Kutsusime siis naabri naise appi. Naabrinaine proovis vasaku käega, parema käega ja suuga, aga ei midagi!“
„Kutsusite naabrinaise appi?!“ räuskab arst.
„Jah, aga seda neetud purki ikka lahti ei saanud!!“
„No, läksin siis eile selle purgiga koju ja tahtsin proovida. Kõigepealt proovisin parema käega, aga ei midagi, siis vasaku käega ja ikka ei midagi. Kutsusin naise appi. Tema proovis vasaku käega, siis parema käega – ei saa. Proovis siis suuga, algul proteesidega, pärast ilma proteesideta. Võimatu! Kutsusime siis naabri naise appi. Naabrinaine proovis vasaku käega, parema käega ja suuga, aga ei midagi!“
„Kutsusite naabrinaise appi?!“ räuskab arst.
„Jah, aga seda neetud purki ikka lahti ei saanud!!“