„Anna mulle andeks, püha isa, ma olen pattu teinud,“ palub mees pihil. „Ma olen peaaegu et naisega olnud...“
„Mis mõttes “peaaegu„?“ ei saa preester aru.
„Me võtsime riidest lahti ja hõõrusime end üksteise vastu... Siis aga lõime kõhklema ja jätsime asja katki.“
„Väga hea, mu poeg!“ kiidab preester. „Niisugune hõõrumine on sama, mis sissepistmine. Ära sellele naisele enam lähene. Loe kümme palvet ja pista ukse kõrval olevasse korjanduskarpi viiekümnene.“
Mees läheb korjanduskarbi juurde, peatub hetkeks ja hakkab siis väljuma. Preester tõttab talle järele:
„Pea kinni! Sa ei pannud ju korjanduskarpi midagi!“
„Ei pannud, püha isa,“ kinnitab mees. „Aga hõõrusin seda. Te ju ise ütlesite, et hõõrumine on sama, mis sissepistmine.“