Kupeesse, kus istub nunn, siseneb naaritsakasukaga daam.
„Jumaluke!“ hüüatab nunn. „Mis selline kena kasukas maksab?“
„Üks öö armastust,“ vastab daam. Ta võtab kasuka ära ja selle alt tuleb nähtavale imeilus kullast kaelakee.
„Taevas hoidku! Ja mis see kaelakee maksab?“
„Kaks ööd armastust.“
Nunn märkab daami nimetissõrmes suure rubiiniga sõrmust:
„Oh issake! Ja mis maksab selline sõrmus?“
„Kolm ööd armastust.“
Öösel koputab keegi kupeeuksele:
„Kes seal on?“ küsib nunn.
„Mina, isa Andre…“
„Ah, isa Andre, võta oma šokolaad kaasa ja tõmba õige uttu!“