Ernest Rutherford astus õhtul laborisse. Vaatamata hilisele ajale kohmitses seadmete juures üks tema õpilane. Suur füüsik huvitus:
„Mida te nii hilja siin teete?“
„Töötan,“ kõlas vastus.
„Aga millega te päeval tegelete?“
„Mõistagi töötan,“ kostis õpilane.
„Ja varahommikul samuti töötate?“
„Jah, professor, ka hommikul töötan,“ kinnitas õpilane, lootes kuulsa mehe suust kiitust kuulda.
Ent Rutherford muutus morniks: „Kuulge, aga millal te siis mõtlete!“