Hull tuleb arsti juurde:
– Teate, ma tahan romaani kirjutada, andke mulle üks vihik.
Saab vihiku. Tuleb mõne aja pärast uuesti:
– Teate, I osa on valmis, lubage veel üks vihik.
Antakse uus vihik kätte. Kui tükk aega on möödas, tuleb ta 3. vihiku järele ja saab ka selle.
Õhtul tuleb hull jälle arsti juurde.
– Teie andsite mulle vihikuid, ma olen nõus teile oma romaani ette lugema. Romaan algab nii, et: "On ilus päikesepaisteline hommik. Ratsanik istub hobuse selga ja ütleb: "Nõõ!" – Edasi läheb: "Nõõ! Kappadi-kappadi, kappadi-kappadi, kappadi-kappadi... Nõõ!... Kappadi-kappadi, kappadi-kappadi!" – Kolmanda vihiku lõpus seisab nii, et: "Päike hakkab tõusma, udu läheb laiali. Tuuleke hakkab puhuma ja ratsanik ronib vaskhobuse seljast maha."
1979 variandid vt. Petka ja T?apajev, 1978, 1981
– Teate, ma tahan romaani kirjutada, andke mulle üks vihik.
Saab vihiku. Tuleb mõne aja pärast uuesti:
– Teate, I osa on valmis, lubage veel üks vihik.
Antakse uus vihik kätte. Kui tükk aega on möödas, tuleb ta 3. vihiku järele ja saab ka selle.
Õhtul tuleb hull jälle arsti juurde.
– Teie andsite mulle vihikuid, ma olen nõus teile oma romaani ette lugema. Romaan algab nii, et: "On ilus päikesepaisteline hommik. Ratsanik istub hobuse selga ja ütleb: "Nõõ!" – Edasi läheb: "Nõõ! Kappadi-kappadi, kappadi-kappadi, kappadi-kappadi... Nõõ!... Kappadi-kappadi, kappadi-kappadi!" – Kolmanda vihiku lõpus seisab nii, et: "Päike hakkab tõusma, udu läheb laiali. Tuuleke hakkab puhuma ja ratsanik ronib vaskhobuse seljast maha."
1979 variandid vt. Petka ja T?apajev, 1978, 1981