Kaelkirjak rääbib hundile:
„Pikk kael on väärt asi! Ma võin pudeli viina korraga ära juua ja siis ta läheb ja läheb ja läheb... Kui ükskord makku jõuab, on kõik teised juba ammu purjus.“
„Nojah,“ ütles hunt, „aga kui sul siis paha hakkab, siis ta tuleb ja tuleb ja tuleb... Kui ükskord välja jõuab, on kõik teised juba ammu kained.“