Eesti keele tunnis õpetaja seletab tinglikku kõneviisi ja palub lastel moodustada lauseid sõnadele „ilmselt“ ja „kuna“.
„Ilmselt täna vihma ei tule,“ ütleb Mari, „kuna taevas on puhas.“
„Tubli Mari! Juku?“
„Vanaema võttis ajalehe ja läks põõsastesse...“
„Aga Juku, kus on siis ilmselt ja kuna?“
„...ilmselt hädale, kuna lugeda ta ei oska!“