Võromaa mees tuleb päälinna. Istub kõrtsis maha ja nõuab õlut. Tuuaksegi ilusas puhtas klaasis, klaasi alla pannakse ka kena papist alus. Õlu otsas, küsib uut. Papist alus kuhugi kadunud... pole viga, kõrtsmik toob sellegi uue.
Teinegi klaas tühi, sama nali: papist klaasialus jälle läinud.
Kõrtsmik toob kolmanda õlle ilma aluseta, mille peale võrokas küsib: „Aga küpsis?“