Juhtub siis nii, et Petka ja Tchapajev sibavad elu eest valgete eest, nagu ikka. Jõuavad mingi järve äärde.
Petka: üle me ujuda ei jõua, mis teha?
Thapajev: Murrame endale pilliroost mõlemad ühe kõrre, läheme vee alla ja hingame kõrre kaudu.
Mõeldud-tehtud. Murravadki kõrred ja supsatavad vee alla. Valged tulevad, on terve õhtu järve ääres laagris ning lõpux loivavad lollitatult minema. Tshapai sumab veest välja ja asub petkat occima. Aga petkat pole ega pole. Nuu, on vist vaeseke uppund, mõtleb Tshapai kurvalt ja vantsib minema.
25 aasta pärast tuleb naise ja lastega järve äärde ning õhkab: Ohh.... Siia jäi minu parim sõber, Petka.
Äkki pistab miski üleni vetikatega koos kogu pea vee alt välja ja hingeldab:
Tshapai! Kas valged on juba läinud?
Petka: üle me ujuda ei jõua, mis teha?
Thapajev: Murrame endale pilliroost mõlemad ühe kõrre, läheme vee alla ja hingame kõrre kaudu.
Mõeldud-tehtud. Murravadki kõrred ja supsatavad vee alla. Valged tulevad, on terve õhtu järve ääres laagris ning lõpux loivavad lollitatult minema. Tshapai sumab veest välja ja asub petkat occima. Aga petkat pole ega pole. Nuu, on vist vaeseke uppund, mõtleb Tshapai kurvalt ja vantsib minema.
25 aasta pärast tuleb naise ja lastega järve äärde ning õhkab: Ohh.... Siia jäi minu parim sõber, Petka.
Äkki pistab miski üleni vetikatega koos kogu pea vee alt välja ja hingeldab:
Tshapai! Kas valged on juba läinud?