Tütar tuleb koju ja hakkab kõigi oma asjade- koolikoti, kehalise riiete koti, sülearvuti ja veel paari kotiga trepist üles teisele korrusele, oma tuppa minema. Ema, nähes tütrel ebakindlalt käes vankuvaid asju, ütleb: „Kuule, niisuguse hunnikuga sa küll kaugele ei jõua!“ Tütar hüüab vastu: „Jõuan küll, ja oi kui pika maa, lausa üles ja alla tagasi, ning seejuures päris kiiresti!“