Ühel ilusal päeval jalutas väike vana daam Ameerika panka, käes kotitäis raha. Ta nôudis, et saaks kohtuda panga presidendiga, et avada endale konto – tal olevat väga palju raha.
Lôpuks pika vaidluse peale saadeti proua panga presidendi juurde. Jôudes tema kontorisse, küsib president, et no palju teil siis ka raha on? Hetkel siin kotis on mul 165 000 dollarit, vastab vana naine (samal ajal valades kotti tühjaks panga presidendi lauale).
Kuna panga president on uudishimulik, siis küsib ta naiselt, et kuidas teil on nii palju sularaha ja kuidas te selle saite?
Vana naine: lihtsalt ma tegelen panustega.
„Panustega? Missuguste panustega?“
„Nagu näiteks... Ma vean sinuga kihla 25 000 dollari peale, et su munandid on ruudukujulised.“
Lôpuks pika vaidluse peale saadeti proua panga presidendi juurde. Jôudes tema kontorisse, küsib president, et no palju teil siis ka raha on? Hetkel siin kotis on mul 165 000 dollarit, vastab vana naine (samal ajal valades kotti tühjaks panga presidendi lauale).
Kuna panga president on uudishimulik, siis küsib ta naiselt, et kuidas teil on nii palju sularaha ja kuidas te selle saite?
Vana naine: lihtsalt ma tegelen panustega.
„Panustega? Missuguste panustega?“
„Nagu näiteks... Ma vean sinuga kihla 25 000 dollari peale, et su munandid on ruudukujulised.“