George Bush on külastamas Eestit. Kohtumisel Eesti presidendiga küsib ta, mis on Ilvese edu saladus.
Ilves vastab, et tema edu saladus on tark meeskond tema ümber.
Bush küsib siis, et kuidas Ilves teab, et inimesed tema ümber on targad.
Ilves vastab: „Selleks ma küsin neilt õigeid küsimusi. Las ma näitan.“
Ilves helsitab Andrus Ansipile ja ütleb: „Andrus, palun vasta järgmisele küsimusele: sinu emal on laps ja sinu isal on laps ning see laps ei ole sinu vend ega õde. Kes ta on?“
Ansip vastab: „See olen mina, härra president.“
„Tubli. Aitäh ja head-aega,“ ütleb Ilves ja pöördub Bushi poole: „Kas saite nüüd aru?“
Bush noogutab, tänab ja paneb kuuldu kõrvataha.
Ilves vastab, et tema edu saladus on tark meeskond tema ümber.
Bush küsib siis, et kuidas Ilves teab, et inimesed tema ümber on targad.
Ilves vastab: „Selleks ma küsin neilt õigeid küsimusi. Las ma näitan.“
Ilves helsitab Andrus Ansipile ja ütleb: „Andrus, palun vasta järgmisele küsimusele: sinu emal on laps ja sinu isal on laps ning see laps ei ole sinu vend ega õde. Kes ta on?“
Ansip vastab: „See olen mina, härra president.“
„Tubli. Aitäh ja head-aega,“ ütleb Ilves ja pöördub Bushi poole: „Kas saite nüüd aru?“
Bush noogutab, tänab ja paneb kuuldu kõrvataha.