Härra Müller teeb igaõhtust jalutskäiku, kui äkki lendab ühe maja teise korruse aknast välja üks mees otse põõsasse. Ajab end siis põõsast välja ning tuleb otse härra Mülleri juurde ja ütleb: „Kuule, on sul natuke aega. Mulle tulid naisele armukesed külla, ma lähen ja viskan nad ükshaaval aknast välja, sina aga loe kokku, kui palju sa neid saad.“ Müller mõtleb, et nagunii midagi targemat pole teha, et hea küll siis. Mees siis lähebki majja ning mõne aja pärast lendabki üks mees teise korruse aknast välja. Härra Müller siis loendab: „Üks!“ Mees aga vastab: „Oota, ära loe veel, see olen jälle mina!“