Onu Anekdoot
Pikkus: kõik lühike keskmine pikk
Lugu pajatab poisist nimega Orbit.
Jõuluõhtu. Vana. Kingitused. Kuusepuu.
Pere istub ja vana jagab ja Orbit loodab. Loodab, et saab miskit ilusat ja suurt. Aga võta näpust – kõik muudkui saavad (vanaema, ema, vend, isa), aga Orbitile ei midagi. Lõpuks tõmbab j.vana kotist ühe ilmatu piraka ja ahvatleva paki. /no, see on ju mulle!/mõtleb Orbit ja ta süda täitub tänutundega. Aga jõuluvana paneb: see pakk on meil – vana- emale! Orbit ohkab, aga vana võtab kotist viimase, imepisikese pakikese. /No, heaküll, et pisike, peaasi, et midagigi/ lohutab Orbit ennast. Aga võta näpust – see pakk oli hoopis vanaisale. Jõuluvana lahkub haarates tühja koti selga. Orbit nuuksub oma toas. Tuleb ema. Pärib, milles asi. Orbit räägib, ise nuuksudes. Ema silitab poja pead ja paneb: /Orbit, me pidasime jõuluvanaga siin nõu ja mõtlesime, et sina meil see aasta kingitust ei saa. Orbit, kullake, asi on selles, et sul on vähk.../

Klaviatuuril: tühik või nool paremale annab järgmise.