Mehed on golfiklubi riietusruumis. Mobiiltelefon hakkab helisema, üks mees võtab kõne vastu ja paneb valjuhääldile.
Kõik teised jäävad vait, et kuulata.
Mees: „Hallo?“
Naine: „Tere, kallis, see olen mina. Oled sa golfi mängimas?“
Mees: „Jah.“
Naine: „Ma olen praegu poes ja leidsin sellise ilusa nahkjaki… See on ainult 2000 euri, kas sobib, kui ma selle ostan?“
Mees: „Jah, muidugi, kui see sulle nii väga meeldib, siis osta aga pealegi.“
Naine: „Ma läksin tegelikult ka Lexuse esindusest läbi ja nägin uusi mudeleid. Nägin ühte, mis mulle väga meeldis.“
Mees: „Kui palju?“
Naine: „90 000.“
Mees: „Okei, aga sellise hinna peale tahan ma seda kõikide lisadega.“
Naine: „Tore! Oh, ja üks asi veel… Ma rääkisin just Katiga ja sain teada, et see maja mida ma eelmisel aastal tahtsin on jälle müüdaval. Nad tahavad 980 000.“
Mees: „Noh, eks sa siis paku 900 000, ilmselt on nad nõus. Kui mitte, siis eks me selle lisa 80 000 ka saame, kui sa seda nii väga tahad.“
Naine: „Oh, aitäh! Räägime hiljem, ma armastan sind nii väga!“
Mees: „Head aega, kallis. Mina armastan sind ka!“
Mees katkestab kõne ja kõik teised mehed vaatavad teda segaduses pilkudega, suud ammuli.
Mees keerab end ringi ja küsib: „Kas keegi teab, kelle telefon see on?“