Koreas, päev enne eestlaste suurt võistlust, ilmub baari suur mees, kes on silmnähtavalt tusane ja tellib morssi. Istub mürakas laua taha ja põrnitseb muudkui omaette, kuni tuleb juba muhedas tujus teine sell ja hüüatab baarmannile, teeme topelt. Kanter enam ei kannata ja küsib Iisrealilt, mida sa habemik lakud, kas sa pime ei tea, et homme on võistlus. Iisreal võtab mõnuga topelt viski, nuuskab Kanteri morsi peale ja kostab, mina kaine peaga lihtsalt ei oska. Kanter jääb mõttesse ja küsib pelglikult, aga kas aitab. Iisreal sügab mõtlikult habet ja ütleb fiftü-fiftü. Kanter ei jaga enam üldse laksu ja hakkab torisema, mida sa sellega öelda tahad. Iisreal ütleb, väga lihtne, teeme katse ma näitan. Kanter tõmbab kohe taskust ketta välja ja ütleb davai lähme õue proovima. Iisreal, ilma pikemalt mõtlemata, võtab ketta ja virutab läbi klaaside nii et mühiseb. Kanter sügab kukalt ja ütleb et pigem fortü-sixtü ja tellib topeltviski.