Neeger otsustab minna Moskvasse õppima. Öeldakse küll, et ära mine. Seal ainult naerdakse su üle ja räägitakse neegritest anektoote. Läks ikka. Sõidab trammis, ahvipärdik õla peal. Üks mutt jääb teda jõllitama ja küsib, et kes sina selline oled. Neeger uhkelt vastu, et mina olen see, kellest teil Venemaal anektoote räägitakse.
„Vassili Ivanovits, Vassili Ivanovits! Küll te olete ikka päevitunud! Ja Petka! Te ei tunne kohe äragi!“