Tšuktši ostis endale uue auto. Jõuab sellega kodukülla, kõik teised tšuktšid tulevad imetlema. Üks silitab katust ja kiidab: "Hea kõva nahk!" Teine vaatab laternaid ja imestab: "Nii ilusad suured silmad." Kolmandale satub kätte sumbutitoru, tema märgib rahulolevalt: "Ja ta on isane!"
Tšuktši sõidab oma sapikaga Moskvasse asju ajama. Sõidab kuu aega, jõuab kohale, saadab naisele telegrammi: "Kallis naine, tšuktši jõudis Moskvasse." Saab oma asjatoimetused tehtud, saadab naisele jälle telegrammi: "Kallis naine, tšuktši hakkab nüüd koju sõitma." Naine ootab kuu, ootab kaks, tšuktšit ei ole. Läheb veel kuu mööda ja naise suureks rõõmuks on mees lõpuks tagasi. Naine aga ei saa rahu ja kohe pärima: "Tšuktsi, miks see niimoodi on, et Moskvasse sõitsid kuu aega, aga tagasi kolm kuud?" Ja tšuktsi seletab asja ära: "Vaata, naine, sapikal on edasi sõitmiseks kolm käiku, aga tagasi sõitmiseks ainult üks käik."
Inglane külastab Venemaad. Jõuab tagasi, sõbrad-sugulased kohe pärima: "Noh, missugune see elu seal on ka? Kas nad austavad oma perekonnaliikmeid nagu meie siin!"
"Jaa, väga! Oma ema meenutavad nad iga paari sõna järel ja naisi kõnetavad nad peaaegu samamoodi nagu meie. Meie ütleme oma naistele leedi, neil on sarnase kõlaga sõna – bläädi.
"Aga kas nad inglise keelt ka räägivad?"
"Seda ma nüüd täpselt ei oska öelda, aga meie tähestik on neile igatahes tuttav: x ja ü on iga plangu peal harjutatud."