Orbiku perekonnal tulevad jõulud. Jõuluvana tuleb külla ja võtab kingi välja. Orbik läheb jõuluvana juurde ja hakkab luuletust lugema. Aga jõuluvana ütleb, et kink on emale ja Orbik läheb eemale. Jõuluvana võtab uue kingi välja ja Orbik hüppab uuesti jõuluvana juurde, kuid jõuluvana ütleb, et kink on isale. Ja nii läheb edasi ja edasi kuni jõuluvana võtab välja viimase kingi. Orbik läheb jõuluvana juurde ja loeb ette oma viimase luuletuse, mida ta teab, aga jõuluvana ütleb, et see on vanaemale. Orbik läheb nuttes oma tuppa ning ema ja isa tulevad teda lohutama Ema ütleb: „Tead Orbik me isaga mõtlesime, et ei tee sulle see aasta jõulukinki, sest sa sured kevadel niikuinii ära“.