Lõunamaa meres ujuvad koos kaks haikala – vana ja noor. Elutark vana kala näitab supelranna lähistel veepinnal ukerdavat ujujat ning seletab nooremale:
„Vaata, see on üks hõrk suutäis. Aga sellele tuleb õigesti läheneda. Kõigepealt tuleb tõusta otse ujuja ees veepinnale, nii et seljauim veest välja kerkib. Siis tuleb teha mõõdukas tempos niisuguseid ringe ujuja ümber – esimene... teine... kolmas...“
Seepeale küsib noorem haikala: „Aga miks peab nii palju tüütuid rituaale selle lihtsa asja eel toimetama? Kas ei oleks õigem minna otse ja ilma pikema jututa rünnata?“
Vanem kostab seepeale mõtlikult: „Jah, põhimõtteliselt võib ju ka kohe ja otse rünnata. Aga tühjaks pasandanud peast on nad palju maitsvamad!“