Uue aasta esimesel päeval toibub näärivana mälukast ja märkab, et on pealaest jalatallani sidemeissemähitud. „Mis minuga juhtunud on?“ küsib ta. „Kas sa siis ei mäleta?“ imestab jõulavana, kes istub näärivana voodi ees. „Täpselt keskööl tegid sa aknalahti, pöördusid minu poole ja ütlesid: “Pane tähele, jõuluvana, ma lendan nüüd aknast välja naguliblikas!„ Ja hüppasidki...“ „Ja miks sa mind siis tagasi ei hoidnud?“ „Mis sa õige tahad? Ma olin täiesti kindel, et sa oskad lennata.“