„Püha isa, miks on nii- lähed vaese inimese juurde, on see abivalmis Ja annab või viimase käest. Lähed rikka juurde, on sel kui silmaklapid peas. Kas tõesti on see nii ainult raha pärast?“
„Vaata aknast välja! Mida sa näed?“
„Ema, lapsega. Talumeest, kes sõidab turule...“
„Tore! Aga nüüd vaata peeglisse! Mida seal näed?“
„Ennast, iseennast!“
„Näed siis! Aken on klaasist ja peegel on klaasist, kuid piisab lisada vaid pisut hõbedat, ja sa näed ainult iseennast!“